Euroopa lõimumine

Euro pangatähtede ja müntide kasutuselevõtt: mõju hindadele

Euro sularaha kasutuselevõtu järel 2002. aasta jaanuaris tajusid tarbijad inflatsiooni kõrgemana kui ametlik statistika näitas.

Statistika kohaselt tõusid euro sularaha käibelevõtu ajal tõepoolest mitmete, eelkõige enim ostetud kaupade hinnad keskmisest kõrgemale. Mõningad neist hinnatõusudest võisid tuleneda sellest, et osa ettevõtteid ja jaemüüjaid kasutasid ära eurole üleminekut, et tõsta hindu tarbija arvelt.

Muud hinnatõusud ei olnud aga euro pangatähtede ja müntide kasutuselevõtuga otseselt seotud. Näiteks sel ajal tõusis maailmas naftahind, mis mõjutas kütuse jaemüügihinda. Halbade ilmastikuolude tõttu kallinesid aga puu- ja juurviljade hinnad.

Need sündmused toimusid eurole üleminekuga samal ajal ja seetõttu seostati neid vahel ekslikult ühisraha kasutuselevõtuga. ELi statistikaameti Eurostati analüüs näitab, et eurole ülemineku otsene mõju hinnatõusule oli küllaltki vähene: mitte enam kui 0,3 protsendipunkti euroala üldisest inflatsioonimäärast, mis 2002. aastal oli 2,3%.^[1]

Teine uurimus^[2] on näidanud, et paljud tarbijad olid enne eurole üleminekut veendunud hinnatõusus või hindade ümardamises neile ebasoodsalt ülespoole. Need ootused mõjutasid olulisel määral tarbijate hinnataju.

Lisaks meenutavad paljud tarbijad jätkuvalt hinnataset liikmesriikide endistes vääringutes, mis aga püsib muutumatuna ja on seega aja möödudes üha ebareaalsem.

Euroopa Komisjoni uuringud^[3] näitavad siiski ka seda, et tarbijad on euroga harjunud ning tajutud inflatsiooni ja tegeliku mõõdetud inflatsiooni vaheline erinevus hakkab järk-järgult vähenema.

Lisateavet inflatsiooni mõõtmise kohta euroalal vt www.ecb.europa.eu/stats/prices/hicp.

---