-
Belgia euromündid kujundas Turnhouti kunstiakadeemia direktor Jan Alfons Keustermans. Ringluses on kaks mündiseeriat, mõlemad kehtivad seadusliku maksevahendina. Siin näidatud hilisema kujundusega mündil paiknevad kuningas Albert II portree, kuninga monogramm ja mündi väljalaskeaasta mündi siseosas.
-
10-, 20- ja 50-sendine: müntidel kujutatakse Brandenburgi väravat, mis sümboliseerib Saksamaa lõhenemist ja taasühinemist. Reinhard Heinsdorffi loodud motiivil kujutatakse värava avamist, rõhutades Saksamaa ja Euroopa ühinemist.
-
(alates 1. jaanuarist 2011)
Kõigi Eesti euromüntide rahvusliku külje kujundus on ühesugune – sellel on Eesti kontuur ja sõna „Eesti”.
-
Iirimaa valitsus otsustas kasutada kõigi nimiväärtustega Iiri müntidel ühesugust rahvuslikku kujundit. Müntidel kujutatakse traditsioonilist Iiri sümbolit keldi harfi, mündi väljalaskeaastat ja sõna „Éire” (Iirimaa iiri keeles). Harfi kujundas Jarlath Hayes.
-
Mündil kujutatakse Kreeka valgustusajastu suurkuju Rigas Fereose (Velestinlis) portreed (1757–98), kes võitles Balkani vabastamise eest Ottomani võimu alt.
-
10-, 20- ja 50-sendine: müntidel kujutatakse Hispaania kirjanduse suurkuju Miguel de Cervantese portreed, kajastamaks kirjaniku ja tema teoste universaalsust.
-
10-, 20- ja 50-sendine: tavapäraselt on Prantsuse frankidel kujutatud külvaja motiivi. Laurent Jorlo loodud modernne ja ajatu graafika kujutab Prantsusmaad, mis jääb enesele truuks ka Euroopaga lõimudes.
-
Mündil kujutatakse Itaalia kunsti üht kuulsaimat meistriteost – Sandro Botticelli maali „Veenuse sünd”.
-
10-, 20- ja 50-sendine: müntidel kujutatakse Kyrenia kaupmeeste laeva, mis on pärit neljandast sajandist enne Kristust ning sümboliseerib Küprose meresõiduajalugu ja saare tähtsust kauplemiskeskusena.
-
Mündid kujundas Yvette Gastauer-Claire Luksemburgi suurhertsogi ja valitsuse tellimusel. Kõigil Luksemburgi müntidel kujutatakse Tema Kuningliku Kõrguse suurhertsog Henri portreed. Lisaks on müntidel väljalaskeaasta ja sõna „Luksemburg” luksemburgi keeles (Lëtzebuerg).
-
10-, 20- ja 50-sendine: müntidel kujutatakse Malta sümbolit kilpi, millel on vapikujuline Malta lipp. Kilbi kohal asetseb linnriigi tunnus ehk kroon, mis sümboliseerib Malta kindlusi. Kilpi ümbritsevad vasakult poolt oliivipuu oks ning paremalt palmioks. Mõlemad on Maltaga seotud traditsioonilised rahusümbolid. Oksad moodustavad pärja, mille paelale on kirjutatud sõnad „Repubblika ta' Malta” (Malta Vabariik).
-
1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendine: müntidel kujutatakse kuninganna Beatrix’i portreed profiilis ja mündi servi ääristavad poolkaares sõnad „Beatrix Koningin der Nederlanden” (Beatrix, Madalmaade kuninganna).
-
Mündil kujutatakse Püha Stefani katedraali, mis on üks gooti arhitektuuri pärleid Viinis ning populaarne turismiobjekt.
-
10-, 20- ja 50-sendine: müntidel kujutatakse Portugali kuninglikku pitsatit aastast 1142.
-
Mündil kujutatakse arhitekt Jože Plečniki kavandatud Sloveenia Parlamendi hoonet, mis jäi ehitamata.
-
10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Bratislava lossi ja Slovakkia riigivapi motiivi.
-
1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendine: müntidel kujutatud vapilõvi on jäljend skulptor Heikki Häiväoja kavandist. Mitmetel Soome müntidel on kasutatud erinevalt kujundatud vapilõvi motiivi, näiteks 1-margasel mündil ajavahemikus 1964–2001.
-
10-, 20- ja 50-sendised mündid kannavad Tema Kuningliku Kõrguse vürst Alberti monogrammi.
-
Mündil kujutatakse Püha Marino basiilikat.
-
2006. aasta aprillis emiteeritud kolmanda seeria müntidel kujutatakse Tema Pühadust paavst Benedictus XVI ja teksti „CITTÀ DEL VATICANO”. Kujutisest paremal paiknevad aastaarv 2006 ja rahapaja tunnus „R”, vasakul on graveerija initsiaalid „DL”.
-
