1. jaanuaril 1999 võeti kasutusele euro, millest sai rohkem kui 300 miljoni eurooplase ühisraha. Esimese kolme aasta jooksul kasutati eurot üksnes arveldamiseks, näiteks elektrooniliste maksete teostamisel. Euro sularaha lasti ringlusse 1. jaanuaril 2002, mil see võeti fikseeritud vahetuskursside alusel kasutusele riikide omavääringute (nt Belgia frank, Saksa mark) asemel.
Praegu kehtivad europangatähed ja -mündid seadusliku maksevahendina 17 riigis 27st Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist, sealhulgas euroala riikidele kuuluvates või nendega seotud ülemeredepartemangudes, territooriumidel ja saartel. Need riigid moodustavad euroala. Ametliku kokkuleppe alusel Euroopa Ühendusega on euro kasutusel ka Monacos, San Marinos ja Vatikanis. Samuti kasutavad eurot Montenegro ja Kosovo, ehkki nende riikidega puudub ametlik kokkulepe.
| € | Vääring |
|---|---|
| 1 | 40,3399 BEF (Belgia frank) |
| 1 | 1,95583 DEM (Saksa mark) |
| 1 | 15,6466 EEK (Eesti kroon) |
| 1 | 0,787564 IEP (Iiri nael) |
| 1 | 340,750 GRD (Kreeka drahm) |
| 1 | 166,386 ESP (Hispaania peseeta) |
| 1 | 6,55957 FRF (Prantsuse frank) |
| 1 | 1936,27 ITL (Itaalia liir) |
| 1 | 0,585274 CYP (Küprose nael) |
| 1 | 40,3399 LUF (Luksemburgi frank) |
| 1 | 0,429300 MTL (Malta liir) |
| 1 | 2,20371 NLG (Hollandi kulden) |
| 1 | 13,7603 ATS (Austria šilling) |
| 1 | 200,482 PTE (Portugali eskuudo) |
| 1 | 239,640 SIT (Sloveenia tolar) |
| 1 | 30,1260 SKK (Slovakkia kroon) |
| 1 | 5,94573 FIM (Soome mark) |
Peamiselt puhkuse- ja ärireiside ning piiriüleste ostudega seoses ringlevad europangatähed (ja -mündid) aktiivselt kogu euroalal. Enne euro kasutuselevõttu ringlesid samal viisil piiriüleselt ka riikide vääringute pangatähed, mis tagastati need emiteerinud riikide keskpankadele eelkõige kommertspanganduse vahendusel. Europangatähtede puhul ei ole selline tegevus küll vajalik, kuid arvestades, et suur hulk europangatähti ei jää oma päritoluriiki, vaid neid kasutatakse maksete tegemiseks teistes euroala riikides, peavad keskpangad siiski tegelema europangatähtede ümbersuunamisega, et vältida nende puudu- või ülejäägi tekkimist mõningates riikides. Selliseid suuremahulisi ülekandeid korraldatakse tsentraalselt ja neid rahastab EKP.
Alates euro sularaha kasutuselevõtust 2002. aastal on ringluses olevate europangatähtede väärtus ja arv pidevalt suurenenud. Jaemaksete tasumisel on sularaha kõige sagedamini kasutatav maksevahend euroala riikides, ehkki väärtuse alusel hinnates on selle osatähtsus märksa väiksem. Viimastel kümnenditel on sularaha roll järk-järgult vähenenud, samal ajal kui deebet- ja krediitkaartide kasutamine üha sageneb. See suundumus jätkub tõenäoliselt ka tulevikus.
Maksevahendina on sularaha ainulaadne:
Sularaha kui maksevahendit vajatakse ka tulevikus, sest ilma selleta on keeruline toime tulla.
Euroopa Liidu toimimise lepingu järgi on eurosüsteemi üheks põhiülesandeks edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist. Eurosüsteem käsitleb erinevaid maksevahendeid neutraalselt ning ei eelista ühte teistele. Europangatähtede emiteerijana on eurosüsteemi keskpankadel siiski eriline vastutus sularaha eest. Euromüntide emiteerimise eest vastutavad küll liikmesriigid, kuid suurem osa eurosüsteemi keskpankadest tegeleb ka müntide ringlusse laskmisega. Seetõttu kohustub eurosüsteem omalt poolt tagama, et sularaha on hõlpsalt kättesaadav ning seda on jaemaksete tegemisel lihtne, turvaline ja tõhus kasutada. Oma pädevuse piires on eurosüsteemi eesmärgiks pidevalt jälgida ja edendada euroala sularahatsüklite turvalist, jätkusuutlikku ja tõhusat toimimist.
2001. aasta aprillis otsustas EKP nõukogu, et pärast ühisrahale üleminekut toimub europangatähtede tootmine hajutatult ühishangete kaudu. See tähendab, et alates 2002. aastast on igale euroala riigi keskpangale määratud vaid mõningaid nimiväärtusi hõlmav osa europangatähtede aastasest tootmismahust. Kõik keskpangad kannavad ka neile määratud tootmismahuga seotud kulud.
2002. aasta septembris otsustas EKP nõukogu luua eurosüsteemi strateegilise varu. Strateegilist varu kasutatakse erandolukordades, kui eurosüsteemi logistilisest varust ei piisa, et katta europangatähtede ettearvamatult suurenenud nõudlust või pangatähtedega varustamise ootamatutest häiretest tingitud puudujääki.
Logistilised ja strateegilised varud võimaldavad riikide keskpankadel igal ajal toime tulla võimalike muutustega pangatähtede nõudluses olenemata sellest, kas need tekkisid mõnes euroala riigis või mujal. Logistilised varud rahuldavad vajaduse pangatähtede järele tavaolukordades, võimaldades:
Üksikasjalikumat teavet vaata ingliskeelsest dokumendist, et.
tagasi algusseEuropangatähtede teise seeria kavandamine käib. Uutel pangatähtedel kasutatakse samuti hõlpsalt tuvastatavaid ja raskesti võltsitavaid turvaelemente, kuid selleks, et pidada sammu praegu võltsijate käsutuses oleva trüki- ja reprodutseerimistehnikaga, peab ka pangatähtede kujundus muutuma üha keerukamaks.
Teise seeria esimene pangatäht kavatsetakse emiteerida lähiaastatel. Edasine emiteerimine toimub järk-järgult ning lõpuks vahetatakse praegu ringluses olev seeria täielikult välja. Äratundmise hõlbustamiseks lähtutakse ka uute pangatähtede tootmisel teemast „Euroopa ajastud ja stiilid”.
tagasi algusseEuropangatähtede emiteerimise juriidiline õigus on nii EKP-l kui ka euroala liikmesriikide keskpankadel. Tegelikult emiteerivad pangatähti (ja münte) ning kõrvaldavad neid käibelt üksnes riikide keskpangad. EKP-l puudub sularahakassa ning ta ei osale sularahatehingutes. Euromüntide emiteerimise juriidiline õigus kuulub euroala liikmesriikidele. Euroala tasandil kooskõlastab müntide emiteerimisega seotud küsimusi Euroopa Komisjon. Täpsemat teavet vaata Euroopa Komisjoni veebilehelt.
EKP vastutab riikide keskpankade tegevuse ülevaatamise eest ning algatuste eest euroalal pakutavate sularahateenuste edasiseks ühtlustamiseks, kuid sularahajaotussüsteemide toimimise peavad tagama riikide keskpangad. Riikide keskpangad lasevad pangatähti ja münte ringlusse pangasüsteemi ja vähemal määral ka jaekaubanduse kaudu. Seda ei saa teha EKP, kuna tal puudub vajalik tehniline infrastruktuur (jaotusüksused, pangatähtede töötlemisüksused, varahoidlad jne).
tagasi algusse
