Navigation Path: Home > Euro > Pangatähed > Pangatähtede ringlus
Allikas: EKP.
Allikas: EKP.
Paremal olevad joonised näitavad 2002. aastast 2010. aasta lõpuni ringluses olnud euro pangatähtede koguväärtuse ja arvu muutust.
Joonis 1 näitab ringluses olnud euro pangatähtede väärtuse tõusu (punane punktiirjoon) alates nende kasutuselevõtust 2002. aasta jaanuaris. 2010. aasta lõpus oli euro pangatähtede väärtus 840 miljardit eurot.
Joonis 2 kujutab ringluses olnud euro pangatähtede arvu tõusu (punane punktiirjoon). 2010. aasta detsembri lõpus oli ringluses 14 miljardit euro pangatähte (hõlmab ka pankades säästuarvetel hoitavaid pangatähti).
Pärast euro sularaha kasutuselevõttu 2002. aastal suurenesid pangatähtede väärtus ja arv pidevalt, ent kasvutempo aeglustus järk-järgult, ehkki ühe erandiga. Investeerimispanga Lehman Brothers pankroti ja finantskriisi süvenemise järel 2008. aasta oktoobris täheldati näitajates märgatavat tõusu. Paljud võtsid säästuarvetelt raha välja. Selle tagajärjel tõusis ringluses olevate euro pangatähtede väärtus 2008. aasta oktoobris järsult 35–40 miljardi euro võrra.
2009. aastal olukord normaliseerus. Huvipakkuv on asjaolu, et 2008. aastal ringlusse tulnud täiendavaid pangatähti ei ole veel tagastatud euroala riikide keskpankadesse. See tähendab, et nii euroalal kui ka väljaspool hoiavad inimesed sularaha enda käes.
Ka ringluses olevate euromüntide väärtus ja arv on alates 2002. aastast pidevalt kasvanud. 2010. aasta lõpus oli ringluses 93 miljardit münti väärtuses 22 miljardit eurot. Väikese nimiväärtusega müntide (1-, 2- ja 5-sendiste) osakaal on püsivalt tõusnud ja moodustas ligikaudu 60% ringluses olevate müntide koguarvust.
Seitsmest euro pangatähe nimiväärtusest kasutatakse igapäevastes maksetes kõige enam väikese ja keskmise nimiväärtusega pangatähti. Neid väljastavad tavaliselt ka sularahaautomaadid. Suurte nimiväärtuste (200- ja 500-eurone) kasutamine annab võimaluse hoida korraga suurt summat sularaha. Neid kasutatakse peamiselt väärtuse säilitajana, aga ka kallite ostude tegemiseks.
Allpool toodud joonised näitavad käibelolevate pangatähtede arvulist struktuuri. 2010. aasta lõpus oli ringluses ligikaudu 6 miljardit 50-eurost pangatähte. 50-eurosed pangatähed moodustasid peaaegu 40% ringluses olevatest pangatähtedest ja ühe kolmandiku ringluses olevate pangatähtede koguväärtusest. 500-euroseid pangatähti ringles 288 miljardi euro väärtuses, mis moodustas umbes ühe kolmandiku ringluses olevate pangatähtede koguväärtusest.
Euro pangatähti ei kasutata ainult euroalal. Euro on rahvusvaheline vääring, seega ringlevad osad euro pangatähed väljaspool euroala.
Värskeima statistika kohaselt asub väärtuse alusel hinnanguliselt 20–25% ringluses olevatest euro pangatähtedest väljaspool euroala. Euro pangatähtede nõudlus väljaspool euroala suurenes järsult finantskriisi süvenedes 2008. aasta oktoobris. Nõudlus kasvas eelkõige Ida-Euroopa riikides, kus riikide vääringud odavnesid euro suhtes. Need pangatähed püsivad endiselt ringluses, mis näitab, et euroalaväliste riikide elanikud hoiavad neid enda käes.
Pangatähtede liikumisel majanduses on kindel muster. Kommertspangad tellivad pangatähti keskpangalt ja lasevad need siis sularahaautomaatide abil ringlusse. Inimesed kasutavad pangatähti poodides, turgudel ja mujal ning seejärel hoiustavad jaemüüjad need oma pangakontodel. Pangad omakorda saadavad pangatähed oma riigi keskpanka, kes kontrollib nende ehtsust ja ringluskõlblikkust.
Sularaha pakkumisahela korraldus on riigiti erinev ja sõltub näiteks:
Seetõttu ei saa kogu euroalal kasutada ühtset sularahapakkumise mudelit.
Erinevustest hoolimata jätkab eurosüsteem püüdlusi euroala riikide keskpankade pakutavate sularahateenuste suurema ühtlustamise suunas. Selleks konsulteeritakse nii riikide kui ka Euroopa institutsioonide osapooltega. Suurem ühtlustumine ja lõimumine võimaldab osapooltel paremini kasutada ühisraha eeliseid.
Selleks, et inimesed vääringut usaldaksid, peavad pangatähed olema ehtsad ja kõrge kvaliteediga. Enne ringlusse laskmist kontrollivad euroala keskpangad, kas rahatähed on ehtsad ja pole liialt kahjustatud või määrdunud.
Riikide keskpangad kontrollivad pangatähti täisautomaatsete rahakäitlemisseadmete abil. Need seadmed sordivad pangatähti, et hoida kõrget kvaliteeti. 2010. aastal tunnistasid keskpangad ringluskõlbmatuks ja asendasid umbes 5,8 miljardit pangatähte. Määrdunud või kahjustatud pangatähed hävitatakse.
